Euroopa Investeerimispank pakub EIP ülikoolide teadustööalgatuse raames välja kaks uut EIBURSi sponsorlustoetust.
Valdav osa Euroopa Investeerimispanga institutsioonilistest suhetest ülikoolidega toimub EIP ülikoolide teadustööalgatuse kaudu, mis seisneb kolmes erinevas programmis:
- EIP ülikoolide teadustöö sponsorlusprogramm EIBURS (EIB University Research Sponsorship Programme),
- STAREBEI (STAges de REcherche BEI) - EIP teaduspraktika programm, mis rahastab noorte teadlaste tööd EIP ja ülikoolide ühisprojektides, ning
- EIP ülikoolivõrgud - koostöömehhanism ülikoolivõrkude jaoks, millel on EIP Grupi eesmärkide toetamise seisukohast olulised tunnused.
EIBURS annab toetusi ülikoolide teaduskeskustele, mis töötavad panga huvikeskmes olevates uurimisvaldkondades ja -teemadel. Aastas kuni 100 000 euro suurused EIP kolmeaastased sponsorlustoetused antakse konkursi korras ELis, läbirääkija- või ühinejariikides huvitatud ülikooliteaduskondadele või ülikoolide teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on tunnustust pälvinud EIP valitud valdkondades, eesmärgiga laiendada nende tegevust nimetatud valdkondades. Valituks osutunud kandidaadile kaasnevad toetusega kohustused mitmesugustes väljundites (teadustöö, kursuste ja seminaride korraldamine, erialase koostöövõrgustiku arendamine, tulemuste levitamine jne), mille kohta sõlmitakse pangaga leping.
2009/2010. õppeaastaks on EIBURSi programmi raames välja valitud kaks uut uurimisvaldkonda.
- Avalike e-teenuste areng Euroopas
Uuendatud Lissaboni strateegias ja Euroopa majanduse elavdamise kavas mõlemas on kindlaks määratud kiire lairibaühenduse infrastruktuuri juurutamine kogu Euroopas, mis on põhinõue tootlikkust tõstvate e-teenuste rakenduste juurutamise kiirendamiseks. Kuna turustiimulid ei pruugi alguses nende rakenduste väljaarendamiseks piisavad olla, peaks avalik sektor mängima juhtivat rolli nende rakenduste järele nõudluse stimuleerimisel, selleks et sellise infrastruktuuri juurutamine oleks majanduslikult õigustatud. Samas võib märkimisväärne tootlikkuse kasv kasuks tulla ka avalikule sektorile, kus saab osutada seniseid teenuseid tõhusamalt või arendada uusi teenuseid. Avalik sektor võiks seetõttu investeerida nõutavasse infrastruktuurivõrku (arvestades, et see on olemuselt ühiskondlik vara ja sellele peab olema avatud juurdepääs) ning täpsustada, mis tüüpi teenuste osutamist peaksid infrastruktuurid võimaldama (väljundipõhine lähenemisviis).
Teadustööprogramm peaks hindama eri liiki e-teenuste (nt e-valitsus, e-tervishoid, e-õpe) juurutamispotentsiaali, määrates kindlaks era- ja riigisektori vastavad rollid ja kõige tõhusamad väljastusmeetodid (eriti avaliku ja erasektori partnerluskokkuleppe kontekstis). Selles tuleks arvesse võtta uusi ELi meetmeid, nagu juhtivate turgude algatus ja kommertskasutuse eelsed hanked, mis on mõeldud selleks, et riigisektor võtta initsiatiivi uute turgude tekke stimuleerimiseks. Teadusprogramm peaks ühtlasi kajastama ka avalikku huvi IST-rakendustel põhinevate nõudlusepoolsete algatuste arendamise vastu teistes sektorites, nagu transport ja eelkõige energia, kus info- ja sidetehnoloogia mängib olulist rolli energiatõhususe suurendamisel.
Projekt võib hõlmata täiendavat teadustegevust, mida ülikoolikeskus soovib sponsorlusega ette võtta, nimelt i) korraldada kursusi ja seminare, ii) luua andmebaase ja teha uuringuid, ning iii) viia läbi põhjalikke juhtumiuuringuid.
- Keskkonnamõjude rahaline ja majanduslik hindamine
Keskkonna ja keskkonnast inimeste heaolule tingitud mõjude rahaline ja majanduslik hindamine on eriti asjakohane selliste omavahel seotud teemade puhul nagu kliimamuutus ja bioloogiline mitmekesisus, mis on eelduste kohaselt peamised üleilmsed teemad 21. sajandil.
Kliimamuutus juba toimub: maailm muutub soojemaks koos kõigi kaasnevate muutustega ning see süvendab praeguseid ohte ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Eelkõige on ohus sellised ökosüsteemid nagu metsad, märgalad ja rannikupiirkonnad elupaikade pideva hävimise ja killunemise tõttu. Seega on mitmeti ohus ka ökosüsteemi toimimine - üleujutuste ärahoidmine, tolmlemine, puhta pinnase säilitamine ja süsiniku omastamine. Tuleb tagada nende ökosüsteemide pikaajaline toimivus selleks, et ökosüsteemiteenused säiliksid. Terved ökosüsteemid on kliimamuutuse mõjude ja sellest tuleneva ilma muutlikkuse suhtes vastupidavamad.
Seda arvestades ning olemasolevatele uurimistulemustele ja empiirilistele tõenditele tuginedes kutsub EIP üles esitama teadusuuringute ettepanekuid ühes või mõlemas järgmises omavahel seotud valdkonnas.
- Ökosüsteemide kaitse kulud ja kasutegurid kliimamuutuse seisukohast, tunnistades vajadust kõrvaldada olemasolevad ohud, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele, ning tervete ökosüsteemide roll (ja väärtus) seoses nii kliimamuutuse leevendamisega kui ka kliimamuutusega kohanemisega.
- Turupõhiste lähenemisviiside kasutamine, et kaitsta ja edendada ökosüsteemiteenuseid, tuginedes süsinikuturu kogemustele.
EIB-Universities Research Action
100, boulevard Konrad Adenauer
L 2950 Luxembourg
To the attention of Ms. Luisa Ferreira, Co-ordinator.
Täpsemat teavet EIBURSi valikumenetluse ning teiste programmide ja mehhanismide kohta saab aadressilt institute.eib.org/programmes/knowledge.