Euroopa Investeerimispank (EIP) annab kokku 700 miljonit eurot laenu põhitähtsateks investeeringuteks Eestis. EIP on sihiks seadnud on sotsiaal- ja majandusinfrastruktuuri, inimkapitali arengu ja energia. EIP asepresident Eva Srejber sõlmis täna Tallinnas need kaks rahastamislepingut.
Sel puhul teatas EIP asepresident Eva Srejber täna: „Eesti on üks meie aktsionäridest ja oleme väga rõõmsad, et suudame pakkuda kõiki oma finantseeliseid praeguses keerulises majandusolukorras. Eestile antav laen on osa ulatuslikumatest meetmetest, mille EIP kuulutas välja möödunud aasta detsembris Euroopa majanduse elavdamise paketina Euroopa Liidu lähenemispiirkondades. Vahenditega mitte üksnes ei turgutata Eesti majanduse konkurentsivõimet, vaid tõhustatakse ka sellele riigile antud ELi toetuste efektiivset kasutamist. Tugineme suurepärasele koostööle Eesti ametiasutustega ja ühendame jõud Euroopa Komisjoniga. Sel viisil suudame toetada paljusid projekte, mida nende suhteliselt väikese ulatuse tõttu EIP ei pruugi otse rahastada. Meie mitmepoolne koostöö maksimeerib meie tegevuse tõhusust ja mõju. Loodan väga, et tänane päev tähistab viljaka ja igati kasuliku koostöö jätkumist Eesti ja EIP vahel, et toetada jätkusuutlikku kasvu, õitsengut ja Eesti edasist lõimumist Euroopa majandusse”.
550 miljoni euro suurune laen Eesti Vabariigile on prioriteetsete investeeringute jaoks, mida kaasrahastatakse ELi vahenditest ajavahemikul 2007–2013. See tehing on vormistatud raamlaenuna ja Eesti riik kasutab seda investeeringuteks riiklikus strateegiadokumendis kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades, kaasrahastades kolme rakenduskava: inimressursi, elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskavad. EIP raamlaen pakub finantstuge ka ühele Ühtekuuluvusfondi projektile programmitöö perioodist 2004–2006 ja mitmetele väikese ulatusega ja kaasrahastamiseta maanteekavadele.
150 miljoni euro suurune laen Eesti Energiale võimaldab rahastada kolmeaastast investeerimiskava energiaedastus- ja jaotusvõrgu moderniseerimiseks ja laiendamiseks kogu Eestis. Elektrivõrkudesse investeerimise rahastamine on oluline panus ühisesse ELi eesmärki sisetarneid mitmekesistada ja kindlustada ning suurendab seega Eesti Energia rolli Baltimaade elektriturul. Energiatõhususe tagamiseks Eestis andis EIP juba 2004. aastal Eesti Energiale laenu 80 miljonit eurot, et toetada energiaedastusseadmete renoveerimist ja laiendamist. EIP peab seda koostööd eriti tähtsaks, et tagada usaldusväärsed energiatarned Eesti kodanikele ja Baltimaade piirkonnale tervikuna.
Taustteave:
Pärast finantsturgude olukorra järsku halvenemist ja majanduskriisi süvenemist 2008. aasta sügisel suurendas Euroopa Investeerimispanga Grupp, kes toetab ELi poliitikat, oma laenuandmist 2008. aastal.
EIP laenumaht kokku suurenes 2008. aastal 21% kuni 57 miljardi euroni võrreldes 48 miljardi euroga 2007. aastal. Sõlmitud laenulepingute maht kasvas järsult aasta lõpus, kajastades Euroopa Liidu liikmesriikide palutud EIP sujuvat reaktsiooni majanduse taastamise toetamiseks. 2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta veebruarini suurenes EIP sõlmitud laenulepingute maht 31 miljardi euroni, mis on 38%-line kasv võrreldes sama ajavahemikuga 2007.–2008. aastal.
Oma tegevuse rahastamiseks kogus EIP rahvusvahelistel kapitaliturgudel vahendeid kokku 60 miljardit eurot 247 võlakirjaemissiooni kaudu 22 vääringus, sealhulgas neljas sünteetilises vääringus. Tagasimaksmata laene oli 2008. aasta lõpus kokku 350 miljardit eurot.
Eestis ulatub laenumaht alates 2008. aasta novembrist koos täna sõlmitud laenulepinguga kokku 772 miljoni euroni. Seega on EIP alates tegevuse alustamisest Eestis 1993. aastal andnud laenu ligi 527 miljonit eurot, mis moodustab koos täna alla kirjutatud lepinguga kokku 1,2 miljardit eurot.