- Digitaristu, oskustöötajate ja innovatiivse keskkonna olemasolu täidavad kõik olulist rolli digiülemineku edendamisel, kuid erinevused Euroopa Liidu piires püsivad.
- Euroopa Liit on vähendanud kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõtus vahet USAga (ELis 69% võrreldes USA 71%ga).
COVID-19 kriis tõi ELi ettevõtete digiülemineku püüdlustesse kiire tõusu. Uue aruande „Digiüleminek Euroopas 2022–2023: EIP investeerimisuuringust saadud tõendid“ andmetel on üle poole (53%) ELi ettevõtetest astunud 2022. aastal samme selleks, et suurendada oma digitaalset kohalolu, näiteks pakkudes teenuseid veebis. EL on ka vähendanud vahet USAga kõrgtasemel digitehnoloogia kasutuselevõtus. 2022. aastal kasutas 69% ELi ettevõtetest kõrgtasemel digitehnoloogiaid, nagu kõrgtehnoloogiline robootika, suurandmete analüüs ja tehisintellekt, võrreldes 71%ga USA ettevõtetest. Vahe on viimase nelja aasta jooksul stabiilselt vähenenud.
Ehkki ELi ettevõtted on astunud suure sammu edasi, on USA ettevõtted pandeemiale reageerides digiülemineku vallas üldiselt rohkem edasi arenenud. See on eelkõige tingitud mikro- ja väikeettevõtete väiksematest digiinvesteeringutest Euroopa Liidus. Vaid 30% mikroettevõtetest ELis on seadnud digiülemineku prioriteediks, võrreldes 62%ga suurtest ettevõtetest.
„Selleks et saavutada digiüleminek ja võimendada selle pikaajalisi kasutegureid, peaks EL minema tehnoloogia kasutuselevõtust kaugemale ja mõtlema laiemale mõjule ühiskonnas. Töötajate võimestamine oma digioskusi arendama on määrav, kui soovime luua Euroopa Liidus innovatsioonisõbraliku keskkonna, mis omakorda muudab ettevõtted ja piirkonnad konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks,“ ütles EIP majandusosakonna direktor Debora Revoltella.
„Digitaristu, sealhulgas kiire internet, oskustöötajate ja innovatiivse keskkonna olemasolu täidavad olulist rolli digiülemineku edendamisel. Parema digitaristuga piirkonnad saavutavad digiinvesteeringute kõrgema tootluse ja digiettevõtete suurema kohalolu. Digipöördega terviklikult tegeledes suudab Euroopa Liit luua õitsva ja kestliku tuleviku,“ ütles Euroopa Investeerimispanga (EIP) asepresident Ricardo Mourinho.
Aruande kokkuvõtte leiab siit. EIP investeerimisuuringu andmeid iga ELi riigi kohta eraldi saab vaadata siin.
Edusammudele vaatamata püsivad ELi eri piirkondade vahel märkimisväärsed erinevused – 14% ettevõtetest peab piiratud juurdepääsu digitaristule peamiseks investeerimistakistuseks. Ettevõtete digiüleminekupüüdlused sõltuvad suuresti ka digioskustega töötajate kättesaadavusest. Piirkonnad, kus töötajatel on keskmisest paremad digioskused, rakendavad kõrgtasemel digitehnoloogiaid hõlpsamini, ning neis piirkondades asuvad firmad investeerisid COVID-19 kriisi ajal digiüleminekusse rohkem. Seega on vaja, et piirkonnad edendaksid haridus- ja koolitussüsteeme, et töötajate oskusi pidevalt ajakohastada ja pakkuda veebiõppevõimalusi digilõhe vähendamiseks.
Ettevõtete digiüleminekupüüdlusi mõjutab ka keskkond, kus nad tegutsevad. Digitaalselt väga innovaatilises keskkonnas tegutsevad ettevõtted investeerisid pandeemia ajal digiüleminekusse suurema tõenäosusega.
Digiüleminekus on oluline osa ka kaubandusel, kuna rahvusvahelises kaubanduses osalevad ettevõtted võtavad sagedamini kasutusele kõrgtasemel digitehnoloogia. Digiettevõtted on kaubandussidemete katkemisele vastupidavamad ja suudavad seda paremini ennetada. Lisaks aitab digitehnoloogia lahendada keskkonnaprobleeme. Sellise tehnoloogia näited on arukas linnaliikuvus, täppispõllumajandus ja kestlikud tarneahelad, mis aitavad vähendada heitkoguseid ja hõlbustada üleminekut rohelisemale majandusele.
Digitaalselt edasijõudnud ettevõtted on ka rohkem valmis investeerima kliimamuutuste meetmetesse: 57% neist ettevõtetest on sellistesse meetmetesse juba investeerinud võrreldes 43%ga mittedigiettevõtetest. Need järeldused rõhutavad digipöörde potentsiaali toetada üleminekut kestlikumale majandusele.
EIP Grupi läbi viidud investeerimis- ja investeeringute rahastamise uuring (EIBIS) on ainulaadne iga-aastane uuring, millesse on kaasatud ligikaudu 12 800 ettevõtet. Uuring hõlmab ettevõtteid kõigis ELi liikmesriikides, samuti USA firmade valimit võrdlusaluseks. Uuringu käigus kogutakse ettevõtteid iseloomustavaid andmeid ning teavet nende tulemuslikkuse, varasema investeerimistegevuse ja tulevikuplaanide, rahastamisallikate ja -probleemide ning muude väljakutsete kohta.