EIP pressikonverents aastatulemuste kohta - EIP Grupp suurendas 2020. aastal COVID-19 pandeemia ja kliimakriisi vastu võideldes rahastamist 77 miljardi euroni

Dokumendid ja 2020. aasta arvandmed

Halvima üleilmse tervise- ja majanduskriisi aastal tervete põlvkondade jaoks suunas Euroopa Investeerimispanga (EIP) Grupp kiiresti oma tegevuse ümber, et võidelda igal rindel COVID-19 pandeemia ja selle majanduslike tagajärgedega. Pank suurendas rahastamismahte 76,8 miljardi euroni, ületades iseenda seatud sihttasemeid. Kolmandik nendest rahastamisvahenditest – 25,5 miljardit eurot läks vahetult kriisile reageerimiseks, mis algas esimese paketiga märtsis. Enamik sellest läks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, et vältida maksejõuetust ja töökohtade kaotamist, eriti riikides, millel ei olnud eelarvevahendeid mahukate riiklike päästepakettide jaoks.

Kajastades COVID-19 pandeemiast tingitud täiendavat vajadust toetuse järele, kasvas EIP Grupi toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 5 miljardi euro võrra, 30,6 miljardi euroni. Kokku enam kui 425 000 ettevõtet said rahastust, millega hoiti alal enam kui 4,2 miljonit töökohta. ELi pank saavutas selle, jätmata hooletusse oma teisi investeerimisprioriteete: keskkonnainvesteeringud ulatusid 16,8 miljardi euroni, taristuprojekte toetati 15,0 miljardi euroga ja 14,4 miljardit eurot läks innovatsiooniprojektidele.

„2020. aastal näitasime, et majanduse taastamisse investeerimise ning kliimameetmetesse ja innovatsiooni investeerimise vahel kompromissi ei tehta. Kõik meie eesmärgid on omavahel seotud. Euroopa saab sellest kriisist tugevamana välja tulla ainult siis, kui ta investeerib tuleviku rohe- ja digimajandusse, mitte mineviku struktuuridesse – kindlustades, et ta ei jäta ühtegi Euroopa piirkonda maha, ja töötades koos meie partneritega väljaspool Euroopa Liitu,” ütles EIP president Werner Hoyer EIP Grupi iga-aastasel pressikonverentsil 20. jaanuaril, videokonverentsi teel Luxembourg’ist.

Kriitilise tähtsusega investeering tervishoiusektorisse

COVID-19 kriisile reageerimise osana suurendas EIP Grupp väga suures ulatuses oma rahastust tervishoiusektorile. Pank toetas haiglaid, aga mängis ka olulist rolli vaktsiinide väljaarendamises ja masstootmises, et peatada laastav viirus. Aasta alguses kiitis ELi pank kiiresti heaks 100 miljoni euro suuruse laenu Saksa ettevõttele BioNTech, mis tõi meile koos Pfizeriga esimese COVID-19 vaktsiini. Grupp rahastas hulka vaktsiine, aga ka ettevõtteid, mis arendavad välja COVIDi ravi ja testimise tehnoloogiat.

„Aasta jooksul suurendasime drastiliselt ja kiirendasime oma osalemist selle laastava pandeemia vastu võitlemisel, aidates tuhandeid ettevõtteid Euroopa Liidus ja kogu maailmas,“ sõnas EIP president Werner Hoyer. „2021. aastal on meil pandeemia ja selle majanduslike tagajärgede vastu võitlemisega palju tegemist. Lisaks juba antud 25 miljardile eurole on meie nõukogu heaks kiitnud veel ligi 25 miljardi euro suuruse rahastuse raskustesse sattunud ettevõtetele ja tervishoiusektorile.“

Osa sellest rahastusest tuleb Euroopa Tagatisfondist (EGF), mis alustas tehinguid 2020. aasta sügisel. Euroopa Liidu liikmesriigid on andnud tagatisi ligikaudu 25 miljardi euro ulatuses, et võimaldada EIP Grupil pakkuda täiendavaid rahastamisvahendeid peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on kriisi tõttu kannatanud.

Edusammud teel Euroopa Liidu kliimapanga poole

Samal ajal pidas EIP oma lubadust suurendada roheinvesteeringuid ja muutuda Euroopa Liidu kliimapangaks. EIP investeeringute osa, mis läks kliimameetmetele ja keskkonnasäästlikkuse projektidele, tõusis eelmisel aastal COVIDi kriisist hoolimata 34% tasemelt 40% tasemele. See aitas ELi pangal jõuda tema 50% sihttaseme lähedale. Grupp on sihiks seadnud kaasata kümnendi lõpuks 1 triljon eurot investeeringuid kliima ja keskkonna jaoks. 2020. aasta novembris kiitis EIP nõukogu heaks kliimapanga tegevuskava, milles on määratletud, kuidas ta need ambitsioonikad eesmärgid saavutab. Tegevuskavas on ette nähtud suure süsinikdioksiidiheitega projektide, näiteks lennujaamade laiendamise rahastamine järk-järgult lõpetada ja seatud teiste, näiteks kiirteede rahastamiseks ranged kriteeriumid pärast seda, kui pank juba teatas saastetõrjeta heitgaasidega projektide lõpetamisest.

„Kliimamuutuste vastane võitlus ei saa oodata, kuni pandeemia läbi saab. COVIDi kriis ei ole põhjus inimkonna ees seisvate kliima- ja keskkonnaprobleemidega võitlemine lõpetada. EIP Grupp on teinud oma kliimapanga tegevuskavaga suuri edusamme. Pöördun teiste finantseerimisasutuste poole palvega võtta sama hoiak keskkonnaalaselt jätkusuutmatute projektide vastu. Selle asemel, et rahastada varasid, mis tuleb juba homme maha kanda, peame investeerima energiatõhususse, taastuvenergiasse, jätkusuutlikku liikuvusse ja roheuuendusse. Meil on vaja väga mahukaid investeeringuid keskkonnahoidlikku majanduse taastamisse,” ütles president Hoyer.

Kasvava investeerimislõhe oht Euroopas

EIP uus investeerimisaruanne näitab, et kasvav investeerimislõhe ohustab Euroopa keskkonnahoidliku majanduse taastamise ambitsioone. Vastavalt aruandele, mis peaks avaldatama neljapäeval, 21. jaanuaril, eeldab 45% ELi ettevõtetest oma investeeringute vähendamist kriisi tagajärjel, samas kui ainult 6% loodab neid suurendada. Aruandes hoiatatakse, et ettevõtted on teadlikud pakilisest vajadusest investeerida, eriti digiüleminekusse ja kliimameetmetesse, kuid COVIDi kriisi tõttu ei ole neil selle jaoks vahendeid.

„Me peaksime muretsema suure tagasilöögi pärast, mille on koroonaviirus investeerimiskavatsusele andnud. Euroopal on oht maailma konkurentsis maha jääda, kui ta ei kaasa rohkem raha innovatsiooni,” sõnas Hoyer. „Kuid me peaks julgustust saama ka Junckeri kava finantssamba, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi edust, kuna see saavutas suurendatud sihttaseme – 500 miljardi euro ulatuses investeeringuid – möödunud suvel enne tähtaega. Me näitasime, et leidlike vahenditega ning finantsvahendite ja eelarvetoe hea omavahelise täiendavusega saab suhteliselt väikese riikliku raha hulgaga kaasata tohutu hulga erainvesteeringuid projektidesse, mille jaoks oleks muidu raske rahastamist leida.”

Rekordaasta Euroopa Investeerimisfondi jaoks

Veel üks näide ülitõhusast avalike ressursside kasutusest on EIP haruettevõte Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis toetab kõrgtehnoloogia idufirmasid ja VKEsid üle Euroopa. Fondil oli järjekordne rekordaasta, sõlmides tehinguid kokku 12,9 miljardi euro ulatuses, mis on 26% rohkem kui 2019. aastal. EIF leidis hädavajalikud rahastamisvahendid enam kui 330 000 VKE ning keskmise kapitalisatsiooniga väikeettevõtte jaoks.

Ainuüksi eelmisel aastal sõlmitud tehingud tagavad ligi 66 000 leibkonnale renoveeritud või uue sotsiaalelamu või taskukohase eluaseme ning 1,4 miljonile leibkonnale ülikiire lairibaühenduse teenused. 280 miljonit inimest saab tänu EIP rahastamisele COVID-19 vaktsiini, ligi 30 miljonit saavad ohutuma joogivee ja üle 15 miljoni inimese saab paremad hügieenitingimused. Istutatakse enam kui 145 000 hektarit uut metsa ja elektritootmisvõimsus kasvab rohkem kui 10 GW võrra, millest 83% tuleb taastuvatest energiaallikatest. Need on vaid mõned näited EIP Grupi investeeringute konkreetsest mõjust inimeste jaoks Euroopas ja kogu maailmas.

Investeeringud üle maailma, et suurendada vastupanuvõimet ja võidelda kliimamuutusega

COVID-19 pandeemia ja kliimakriis on kahekordne väljakutse kogu maailma jaoks ning seepärast on EIP Grupp suurendanud jõupingutusi, et toetada Euroopa Liidu naaberriike, Aafrikat ja teisi piirkondi. 13% eelmise aasta rahastusest ehk 10,2 miljardit eurot läks riikidesse väljaspool Euroopa Liitu, aidates Euroopa Liidul saavutata oma poliitikaeesmärke, parandades inimeste elujärge, moderniseerides tervishoiusüsteeme ja suurendades majanduslikku vastupanuvõimet. ELi pank saavutas rekordilise laenuandmise Aafrikas, sõlmides laenulepinguid enam kui 4,7 miljardi euro ulatuses, s.o 50% rohkem võrreldes eelneva aastaga. Saavutasime oma algatuse SheInvest jaoks seatud sihttaseme kaasata ühe miljardi euro ulatuses investeeringuid soolise võrdõiguslikkuse toetuseks ja suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu kogu Aafrikas.

„EIP Grupp koondab jõupingutusi selleks, et aidata mõnda kõige haavatavamat riiki, kus kliimakriis ohustab täna inimeste elatusvahendeid. Üks selle näide on meie hiljuti välja kuulutatud osalus suure rohemüüri algatuses, pakkudes finants- ja tehnilist tuge jätkusuutliku põllumajanduse, puhta energia ja vee toetamiseks taristu- ja erasektoriinvesteeringutega 11 Saheli riigis,” ütles president Hoyer.

Liider raha kaasamises jätkusuutlikelt investoritelt

Sellise tegevuse rahastamiseks on EIP Grupp lisanud enda toetatavate valdkondade hulka elurikkuse ning rahastab seda oma uusimate, kestlikkusteadlikkuse võlakirjadega. EIP, mis fundeerib oma tegevust üleilmsel kapitaliturul ja kasutab AAA-reitingut, on juba olnud teerajajaks roheliste võlakirjade turul. Pank emiteeris oma esimese rohelise võlakirja 2007. aastal ja on praegu endiselt selles segmendis turuliider emissioonimahuga enam kui 35 miljardit eurot. EIP hankis möödunud aastal rahvusvahelistelt investoritelt kokku vahendeid 70 miljardit eurot, mis on peaaegu 20 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem.

„EIP ei ole lihtsalt maailma suurim mitmepoolne laenuandja: kuna ta fundeerib ennast kapitaliturgudel, on ta ka maailma suurim mitmepoolne vahendite hankija. Panga leidlik lähenemine vahendite hankimisele seab uusi standardeid investorite teadlikkuse suurendamisel nende suutlikkuse kohta kujundada ja toetada õigeid poliitikapõhimõtteid. Kliima- ja kestlikkusteadlikkuse võlakirju peeti õnnemänguks, kui me need turule tõime. Nüüd on need standardiks, millele kõik soovivad vastata; see tugevdab rohemajandust kogu maailmas,” ütles Hoyer.