EIP eraldab 30 miljardit eurot Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) uute laenude kujul, mida antakse kommertspankade kaudu

Euroopa Liidu rahandusministrite poolt 12.–13. septembril 2008 Nice’is toimunud mitteametlikul kohtumisel esitatud taotluse alusel moderniseerib ja tugevdab Euroopa Investeerimispanga Grupp (EIP Grupp) praeguse krediidikriisi mõjude leevendamiseks oma toetust Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

EIP direktorite nõukogu võttis 23. septembril vastu esialgsed meetmed:

• EIP reserveerib aastatel 2008–2009 Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 15 miljardit eurot laenudeks, mida antakse kommertspankade vahendusel aastaks 2011 määratud 30 miljardi euro suuruse kogupaketi osana. See tähendab panga laenumahu olulist suurendamist selles sektoris võrreldes tavapärasega. EIP kavatseb seega anda suurema, aga parema panuse: ta on välja töötanud uue laenutoote, mida nimetatakse EIP laenuks VKEdele. Seda laenu antakse endiselt kommertspankade kaudu, kuid see on lihtsam, paindlikum ja läbipaistvam, nii et sellest saab kasu rohkem VKEsid. Uus korraldus võeti kasutusele pärast ulatuslikku VKEde turul osalejatega konsulteerimist, mille EIP viis läbi aastatel 2007–2008.
• Seejärel hakkab EIP aasta lõpus pakkuma vahendajapankadele täiuslikumaid riskijagamistooteid eesmärgiga jõuda ka nende turusegmentideni, kuhu kommertspankadel on raske siseneda (st VKEd, mille riski peetakse liiga suureks või kelle antud garantiisid peetakse ebapiisavaks).

EIP laen VKEdele

Kes konkreetselt võib uut EIP laenu VKEdele saada ja mis tüüpi projektide rahastamiseks? Milline on VKEdele mõeldud EIP laenu taotlemise kord? Järgnevalt on esitatud 23. septembril EIP direktorite nõukogus vastu võetud uute meetmete praktiline juhend.

• Kes võivad saada EIP laenu VKEdele?

Kõik iseseisvad alla 250 töötajaga firmad. Tööstuskontsernide tütarettevõtted ja emaettevõtted seda liiki laenu ei saa, sest need EIP laenud on mõeldud ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

• Mille rahastamiseks?

EIP laenud VKEdele võivad toetada igat tüüpi investeeringuid või kulusid, mis on vajalikud väikeettevõtte kasvamiseks. Seega võib investeering olla:

• materiaalne, st tehase või kinnisvara ost. Põhimõtteliselt on maaost selle laenuga välistatud, välja arvatud juhul, kui see on investeeringu jaoks väga oluline, samas kui põllumajandusmaa ost on täiesti välistatud.
• immateriaalne, näiteks otseselt uurimis- ja arendustegevusega, turustusvõrkude üles ehitamise või ülevõtmisega, sh teises ELi liikmesriigis, patentide taotlemise või ostmise või majandustegevuse jätkamist võimaldava ettevõtte üleminekuga (mille puhul ostja ja müügil olev ettevõte on VKEd ja ülemineku rahastamiseks vajalik summa ei ületa ühte miljonit eurot) seotud kulude rahastamine.
• laieneva VKE arendamiseks vajalik käibekapitali alaline suurendamine.

Praktiliselt kõikides majandussektorites

EIP laenud VKEdele võivad toetada investeerimist igasse majandussektorisse, välja arvatud relva-, hasartmängu-, tubakasektor, loomkatseid hõlmavad tegevusalad; tegevus, mille keskkonnamõju ei saa valdavalt leevendada ega heastada; sektorid, mis on moraalselt või eetiliselt vaidlusi tekitavad (näiteks inimkloonimine), ja puhas kinnisvaraarendus.

Välja on jäetud ka puhtalt finantstehingud (nt ettevõtete ülevõtmine), mille puhul tehakse erand eespool kirjeldatud eriasjaoludel toimuvate ettevõtte üleandmiste puhul.

• Kui palju ja mis tingimustel?

EIP laenud VKEdele võivad toetada investeerimist igas summas väga väikestest projektidest kuni investeeringuteni maksumusega kuni 25 miljonit eurot. EIP rahalisi vahendeid saab tavaliselt 2–12aastaste laenudena. Konkreetne laenu pikkus sõltub rahastatava projekti majanduslikust elueast. EIP antav maksimumsumma ei ületa 12,5 miljonit eurot laenu kohta.

EIP laene VKEdele antakse kogu Euroopa Liidus kommertspankade kaudu, kes hindavad iga VKEde esitatud laenutaotlust. Enamiku tehingute puhul on VKEle laenu andmine täielikult vahendajapanga otsustada. EIP osalemine on vajalik selliste laenude finantstingimuste parandamiseks ja EIP tagab, et asjaomased VKEd saavad nende soodsate tingimuste kohta selget teavet.

Teatud tehingute puhul võib EIP ka riske panganduspartneriga jagada või tagada vaherahastamise. Nende kahe valikuvõimaluse praktiline korraldus tehakse teatavaks hiljem.

• Kuhu pöörduda?

Euroopa Liidu 27 liikmesriigis teeb EIP-ga regulaarset koostööd juba üle saja panga. Nende ajakohased kontaktandmed iga riigi kohta on esitatud veebilehel (vt allolev link).

• Millal on uued EIP laenud VKEdele saadaval?

Esimesed EIP laenud VKEdele on selle uue korralduse alusel paljudes riikides kättesaadavad oktoobri algusest. Need kuulutatakse välja eraldi.

• Kuidas tulevad EIP uued laenud VKEdele kasuks?

EIP on Euroopa Liidu pank. EIP-l on tänu oma põhikirjale ja aktsionäridele – 27 liikmesriiki – kapitaliturgudel parim võimalik reiting (AAA). EIP saab seega kapitaliturgudelt vahendeid koguda soodsatel tingimustel, mille ta annab oma laenudes vahendajapankade kaudu edasi, eelkõige VKEdele. Pangad teavitavad VKEsid konkreetselt ja individuaalselt (nt teatisega) EIP osalemisest ja tema mõjust antava laenu finantstingimustele.

• Kas uued EIP laenud VKEdele on kättesaadavad kõikides ELi riikides?

Jah, EIP laenud VKEdele suudavad toetada investeerimist ELi 27 liikmesriigis.

• Kust tulevad 30 miljardit eurot, mille EIP teeb VKEdele kättesaadavaks?

EIP on poliitikast juhinduv pank, mis ei koorma Euroopa Liidu eelarvet ega liikmesriikide maksumaksjaid. Ta kogub vahendeid kapitaliturgudelt iseseisvalt (2007. aastal üle 50 miljardi euro). Seega kasutab ta vahendeid Euroopa Liidu poliitika toetamiseks, hankides kogu maailmas märkimisväärses mahus finantseeringuid, mida kasutatakse Euroopa majanduse arendamiseks.

Uued valmivad tooted

EIP hakkab aasta lõpuks pakkuma vahendajapankadele täiuslikumaid riskijagamistooteid, millega jõutakse ka nende turusegmentideni, kuhu kommertspankadel on raske jõuda (st VKEd, mille riski peetakse liiga suureks või kelle antud garantiisid peetakse ebapiisavaks). Töötatakse välja kolme liiki meetmed:

• laenud, mille puhul riske jagatakse pankadega ja EIP tagab osa vahendajapangal lasuvast koguriskist;
• laenud, mille puhul EIP võtab paralleelselt vahendajapangaga otseselt riski laenusaaja VKE eest, ja
• vaherahastamistooted suure kasvuga VKEde ehk „gasellide” jaoks. EIP Grupp annab oma tütarettevõtte Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu osaluslaene, mis sarnanevad kvaasikapitalile ja võimaldavad suurendada „gasellide” võimet saada pangakrediiti, ilma et neil oleks tingimata vaja oma kapitali avada või anda olulist tagatist (kuna osaluslaen konverteeritakse aktsiateks ainult juhul, kui ettevõte ei ole võimeline laenu tagasi maksma).

Lisaks teevad EIP ja Euroopa Komisjon koostööd väga väikeste ettevõtete jaoks mõeldud üleeuroopalise mikrokrediidifondi asutamiseks. See fond võimaldab anda ligikaudu 30 Euroopa mikrofinantsasutuse kaudu laene väga väikeste ettevõtete loomiseks ja arendamiseks, samuti sellistele ettevõtetele tehnilise abi andmiseks. See keskendub eelkõige tundlikes piirkondades asuvatele ettevõtetele.

Taust

EIP: VKEde finantspartner viimased 40 aastat
 
EIP Grupp on VKEsid rahastanud alates 1968. aastast ning 2005. aastal võtsid panga juhatajad – Euroopa Liidu 27 rahandusministrit – VKEde rahastamise panga tegevuse viie prioriteedi hulka.

Kuni 2007. aastani hõlmas EIP Grupi tegevus VKEde sektoris kolme liiki tooteid, mida antakse Euroopa Liidu 27 liikmesriigis üle 200 kommertspanga ja peaaegu 300 erakapitalifondi vahendusel:

• EIP krediidiliinid kommertspankadele VKEde füüsiliste investeeringute finantseerimiseks keskmiste ja pikaajaliste laenudega; selle laenutegevuse aastane maht oli peaaegu viis miljardit eurot ja see jõudis ligi 50 000 VKEni aastas.
• riskikapital: EIF on alates 2000. aastast investeerinud 4,4 miljardit eurot 273 erakapitalifondi, mis omandavad osakuid VKEdes, peamiselt suure kasvupotentsiaaliga uuenduslikes väikeettevõtetes (Lissaboni strateegia). Need fondid on alates 2001. aastast võimaldanud käivitada kogu Euroopa Liidus üle 800 000 VKE;
• pangagarantiid, mida annab ka EIF. Sõlmitud on 190 tehingut, mis võimaldavad VKEdele 11,6 miljardi euro mahus lubatud pangalaene osaliselt garanteerida. Äririski sel viisil pankadega jagades nihutab EIF riski pankadelt, vähendades reservide taset, mida pangad on Basel II kokkuleppe alusel kohustatud hoidma. See kaudne finantsvõimendus stimuleerib pangandusturgu VKEde jaoks.

Kas EIP on imelahendus?

Ei, EIP ei saa anda imerohtu. Siiski saab EIP Grupp ajal, mil enamikul liikmesriikidel on vähe tegutsemisruumi ja pangandussektoris valitseb suurem finantskriis, anda paindlikku ja efektiivset täiendavat toetust. Pank kuulub liikmesriikidele, kuid ei koorma Euroopa Liidu eelarvet ega liikmesriikide maksumaksjaid, kuna ta kogub vahendeid kapitaliturgudelt (2007. aastal üle 50 miljardi euro) iseseisvalt ja ilma liikmesriikide garantiita. Seega kasutab ta vahendeid Euroopa Liidu poliitika toetuseks, kogudes kogu maailmas märkimisväärses mahus finantsvahendeid, mida kasutatakse Euroopa majanduse arendamiseks.